Lisaun 11
“MORIS IHA RAI NE’E”
Sábadu Lokraik
Lee no Estuda Semana Ida-ne’e nian: Jos 22; Ef 6:7; Joao 7:24;Num 25;Prov 15:1; I Ped 3:8-9
Versu Memoria: Hatan ho laran maus sei hatuun laran hirus, maibe liafuan todan sei provoka laran hirus. (Proverbiu 15:1_Biblia Kadi)
Moris iha komunidade ida bele, dala ruma, lori ba disputa no tensaun. Ida ne’e liu-liu iha komunidade ida, hanesan igreja, iha ne’ebé . ema husi background oioin no estrata sosiál—no sé mak . dalaruma lori ba leten iha kultura ne’ebé kompletamente diferente—moris no servisu hamutuk ba objetivu ida ne’ebé hanesan .
Semana ida ne’e ita sei estuda Joshua 22 no dezafiu ida ne’ebé mosu husi 2019. dezentendimentu boot ida iha povu nia leet. Iha inísiu husi livru, Joshua haruka suku balu atu hakur Jordánia no partisipa iha konkista, hamutuk ho suku sira iha Jordaun nia sorin oeste . (Jos 1:12–18). Agora knaar ne’e realiza ona, sira livre atu . fila fali. Maibé, iha Jordaun nia sorin leste, sira harii altár ida ne’ebé . hamosu preokupasaun entre suku sira iha Jorda Osidentál.
Tanba sa mak perigu atu salta ba konkluzaun rash kona-ba hahalok ne’e ema seluk nian? Oinsá mak ita bele haburas unidade iha igreja? Tanba saida mak importante atu hanoin nafatin ámbitu boot liu husi ita-nia bolun no labele hetan kaer iha distrasaun sira? Hirak ne’e mak pergunta balun ne’ebé ami atu trata iha semana ida ne’e.
* Estuda lisaun semana ida-ne’e nian hodi prepara ba loron Sábadu, 13 de Dezembru
Domingu * 7 de Dezembru
Kompromixu
Lee Josué 22:1–8 . Saida mak versíkulu sira-neʼe fó-hatene mai ita kona-ba ema Ruben sira-nia kompromisu, ema Gadita sira, no suku Manassés nia sorin?
_____________________________________
Joshua afirma katak suku sira husi Jordaun nia sorin seluk iha . satisfeitu tomak obrigasaun sira ne’ebé Moisés no nia an rasik hatuur, ne’ebé signifika dedikasaun signifikativu ba, no sakrifísiu hodi, Israel nia naran kauza komún. Sira funu hamutuk ho sira-nia maun-alin sira durante “loron barak”, ne’ebé iha realidade signifika maizumenus tinan neen to’o hitu (kompara ho Jos.11:18, Jos 14:10, Deut 2:14). Sira-nia feen no oan sira husik hela iha uma, iha Jordan nia sorin leste, maibé sira deside atu funu ho laran-metin hamutuk ho sira-nia maun-alin sira, hasoru ameasa kanek no mate iha funu.
Versíkulu sira-ne’e indiretamente subliña importánsia unidade nian husi . nasaun no ida rai nian. Sira mós prepara dalan ba istória ne’ebé tuir mai, ne’ebé ikusmai kona-ba unidade. Suku Israel sira sei hamutuk nafatin, maski iha fronteira naturál ne’ebé forte ne’ebé Jordaun forma entre sira? Sira sei husik jeografia atu tau ninia marka ba sira-nia identidade nasionál, ka sira sei husik sira-nia adorasaun komún ba Maromak mesak de’it mak rai sira . hanesan nia nasaun ne’ebé nia hili, unidu no forte iha Nia orientasaun teokrátika nia okos?
Joshua esplika dalan úniku ne’ebé fidelidade hanesan ne’e posivel: sira la serbí sira-nia maluk Israel maibé Yahweh rasik, ne’ebé akuza sira ho sira nia misaun.
Ita hetan prinsípiu hanesan ne’e iha Testamentu Foun. Apóstolu Paulo Sarani sira ne’ebé admoestadu atu rende sira-nia servisu hanesan sira serbisu ba Maromak no la’ós de’it ba ema (haree Ef. 6:7, Kol. 3:23,1 Tes 2:4). Xamada aas liu saida mak iha duke servisu ba, ikus mai,Kriador kosmos nian?
Iha moris loron-loron, dala barak ita hasoru dezafiu no difikuldade sira ne’ebé bele . fasil atu dezenkoraja ita no halo ita hakarak husik funu. Ne’e fasil, dala ruma, atu halo. Maibé, ita bele bolu Na’i nia kbiit, ne’ebé promete atu hamutuk ho ita no fó dalan ba ita atu halo buat ne’ebé Nia husu ba ita. Se ita mantein ita-nia bolun aas liu iha ita-nia oin, ita bele hetan motivasaun atu prense ba oin, maski dezafiu no dezenkorajamentu inevitavel sira ne’ebé halo parte iha ita nia ezisténsia ne’ebé monu iha ne’e.
Josué 22:5, 6 fó sai katak Josué apela ba ema neʼebé mate ona . suku sira atu laran metin nafatin ba Na’i, no depois nia haraik bensaun ba sira. Oinsá mak ita-nia relasaun sira iha igreja sei transforma se ita . reza ba malu liu fali ita?
Segunda * 8 de Dezembru
Akuzasaun sira . . .
Lee istória kona-ba suku sira ne’ebé fila iha Josué 22:9–20 . Saida akuzasaun sira halo nivel suku Jordaun Osidentál hasoru Jordania Leste . suku sira? To’o iha ne’ebé mak akuzasaun sira ne’e harii ho di’ak?
_____________________________
Iha kontraste ho versíkulu 1, iha ne’ebé suku sira iha parte leste hanaran . husi sira-nia forma baibain (Reubenita, Gadites, nsst), iha ne’e uza espresaun ida ne’ebé diferente: “Rebens husi Ruben”, “Gad nia oan sira”, no “suku-de-meia Manassés nian”, ne’ebé iha kontraste ho “Izraél nia oan sira” (Jos. 22:11, NASB), nune’e reprezenta entidade ida ne’ebé diferente .
Iha narrativa, espresaun “kongregasaun Izraél tomak” refere de’it ba suku neen ho balun Jordan Osidentál, subliña rift ne’ebé dezenvolve entre grupu rua ne’e. Loos duni, pergunta subjasente kona-ba istória tuirmai mak se suku sira iha mota nia sorin leste bele haree hanesan ema Izrael.
Ita sei hein konkluzaun ida ne’ebé la’o ho di’ak ba istória; maibé, tensaun mosu hanesan suku sira husi leste relata katak harii ona altár iha Jorda. Testu iha ne’e la oferese razaun ruma ba . aktu, no mós la deskreve funsaun altár ka atividade espesífiku . relasiona ho nia. Ambiguidade kona-ba signifikadu altár ne’e nian mak aumenta liután se ita observa flashback sira ba kruzamentu dahuluk Jordania nian, iha kapítulu 3 no 4, iha ne’ebé Israel hotu tama iha Jordaun nia ninin hodi hakur mota ba rai-Kanania kontinentál. Iha ne’e parte ida husi Israel mai iha rejiaun Jordánia, maibé agora atu hakur mota iha diresaun kontráriu.
Iha kazu rua ne’e, harii estrutura fatuk ida. Ida uluk serve hanesan memoriál ida, enkuantu segundu ne’e persebe hanesan altár impresionante ida. Pergunta ne’ebé inevitavelmente mosu iha hanoin mak: “Fatuk sira ne’e signifika saida?” (kompara ho Jos 4:6, 22). Altar ne’e harii ba sakrifísiu, ka memoriál de’it ka lae? Suku sira seluk ne’e komesa monu ona ba iha apostasia?
Falta konsulta ho Joshua, Eleazar, ka lider suku sira kria fatin ba dezentendimentu ida ne’ebé potensialmente bele lori ba konflitu aat tebes.
Saida mak Jesus no Paulo refere ba bainhira sira fó hanoin mai ita atu . evita julga ema seluk? Lee Lukas 6:37, João 7:24, no 1 Kor. 4:5. Tanba saida mak fasil tebes atu salta ba konkluzaun sala kona-ba motivu sira no ema seluk nian?
Tersa * 9 de Dezembru
Assombradu ho pasadu .(dihantui oleh masa lalu)
Lee fali Josué 22:13–15, maibé agora iha naroman Números 25. Tanbasá mak ema Israel hili Finéas nu’udar xefe delegasaun atu suku rua ho balun?
_________________________________
Molok atu fó kréditu tomak ba rumores kona-ba saida mak bele persebe hanesan deklarasaun independénsia, suku neen ho balun, ho label . Dala rua nuʼudar “Izraél nia oan-mane sira”, haruka delegasaun ida atu klarifika intensaun no signifikadu altár nian. Delegasaun ne’e kompostu husi Finéas, amlulik boot Eleazar nia oan, ne’ebé sei troka Eleazar hafoin nia mate (Jos 24:33). Finehas hetan ona vizibilidade balun hanesan amlulik ne’ebé hakotu debauchery Izrael nian iha Baal Peor (Númeru 25).
“Agora bainhira Finéias nia oan-mane Eleazar, amlulik Arão nia oan, . haree, nia hamriik husi kongregasaun nia leet no foti javelin ida iha nia liman; no nia ba tuir mane Israel nian ba tenda no dudu sira na’in rua liu, mane Israel nian, no feto ne’e liu husi nia isin. Nune’e, peste ne’e para tiha iha Israel nia oan sira nia leet” (Num 25,7, 8).
Final konserteza iha influénsia ruma. Emisáriu sira seluk mak .reprezentante sira husi suku neen ho balun iha oeste Jordania nian, ida-idak sai xefe ba família tribál ida (literalmente, “ulun husi ninia aman nia uma”), iha klan Israel nia laran.
Delegasaun loke akuzasaun sakrilejiu no rebeliun ho . fórmula profétika ofisiál “nune’e dehan.” Distinsaun iha ne’e mak katak . la’ós Na’i mak ko’alia maibé “Na’i nia kongregasaun tomak” (Jos 22:16). Sira lansa akuzasaun katak Israel halo infrasaun, traisaun, no rebeliun. Termu “instrumentu” mak liafuan ebraiku hanesan ne’ebé uza atu deskreve Achan nia sala (Jos. 7:1) no mosu dala barak iha livru lima dahuluk Moisés nian (ezemplu, Lev. 5:15; Lev 6:2; Núm 5:6, 12). Ezemplu sira husi Acan no Baal Peor serve hanesan presedente: ida ba traisaun no ida seluk ba rebeliun. Sira mós hato’o ta’uk ba suku neen ho balun ne’ebé hahalok harii altár ida ne’ebé la autorizadu sei lori ba apostasia, idolatria, no imoralidade, ne’ebé sei inkorre Na’i nia hirus ba nasaun Izrael tomak.
Ita hotu iha esperiénsia negativu husi tempu uluk ne’ebé sei forma dalan ita trata ho insidente hanesan iha futuru. Oinsá mak Maromak nian bele grasa ajuda atu asegura katak trajédia sira ita-nia pasadu nian la determina maneira oinsá ita trata ita-nia viziñu sira iha tempu agora?
Kuarta * 10 de Dezembru
Resposta ida ne’ebé maka’as
Lee Josué 22:21–29 iha naroman Provérbios 15:1. Saida mak ita bele aprende husi suku sira iha parte leste nia resposta?
___________________________________
Resposta husi arguidu, hanesan diretu no maka’as hanesan akuzasaun, konstitui tantu temátikamente no estruturalmente fuan kapítulu nian. To’o agora, suku sira seidauk hatán ba akuzasaun sira maibé rona ho nonook ba alegasaun sira hasoru sira. Haree ba gravidade hosi akuzasaun sira, sira nia pasiénsia maka ezemplu tanba sira hatudu signifikadu loloos hosi provérbiu: “Resposta ne’ebé kmaan bele hadook hirus, maibé liafuan ne’ebé maka’as hamosu hirus” (Prov. 15:1)
Fraze abertura hosi defeza maka naran divinu sira atribui ba Israel nia Maromak: El, Elohim, Yahweh (Jos. 22:22). Ida-ne’e repete dala rua ho forsa ne’ebé maka aumenta, tanba ida-ne’e sai hanesan juramentu solene ida atu nune’e bele halakon dúvida sira no akuzasaun falsu sira ne’ebé kuaze lori ba funu sivíl ida iha Israel. Sira iha konviksaun maka’as katak Maromak hatene no komprende didi’ak situasaun, no sira hein katak delegasaun prezente sei to’o iha konkluzaun hanesan. Suku rua ho balun mós rekoñese sira nia responsabilidade iha Na’i nia oin hodi bolu Nia atu vingansa (kompara ho Deut. 18:19, 1 Sam. 20:16) se sira sala duni.
Revelasaun surpreza ida tuir mai, ne’ebé iha parte ida prova baze hosi akuzasaun nulu (altár ida labele serve de’it hanesan fatin ida ba sakrifísiu) no iha parte seluk fó sai sira nia motivasaun loloos. Tauk husi separasaun husi Israel, envezde apostasia, maka baze loloos ba sira nia asaun. Nune’e, harii altár la’ós evidénsia ba apostasia, hanesan ema hanoin. Tuir loloos, kontráriu maka loos: sira atua tanba tauk Na’i, hanesan suku osidentál sira halo. Baze loloos unidade Israel nian la’ós jeografia ka extensaun fíziku eransa nian maibé sira nia lealdade espirituál ba ezijénsia sira Nai nian.
Preokupasaun jenuínu hosi suku sira iha mota nia sorin oeste mós revela iha sira nia ksolok auténtiku hanesan inosénsia hosi suku sira iha leste maka aserta ona. Duké sente lakon ho argumentu sira husi sira nia maun-alin sira, sira hatudu ksolok sinseru katak sira nia deskonfiansa sai loos atu sai sala. Funu sivíl iha Israel evita no unidade nasaun nian prezerva ona.
Oinsá ita-boot trata akuzasaun falsu sira? Fahe prinsípiu balu ne’ebé orienta ita-boot nia atitude. Atu hetan inspirasaun, haree Salmo 37:3–6, 10 .34, 37.
Kinta * 11 de Dezembru
Rezolusaun Konflitu
Lee Josué 22:30-34. Oinsá maka insidente tomak ida-ne’e fó ba ita buat ruma hanoin sira kona-ba rezolusaun konflitu no maneira sira atu asegura unidade igreja? (Kompara ho Salmo 133; Joao 17:20–23; 1 Ped 3:8, 9)
______________________________________
Istória Josué 22 iha prinsípiu komunikasaun oioin ne’ebé bele aplika ba relasaun umanu loroloron nian iha família, igreja, no komunidade.
- Bainhira buat ruma la’o laloos, ka parese la’o laloos, buat ne’ebé di’ak liu atu halo maka atu komunika envezde suprime ita-nia observasaun sira to’o sira nakfera. Di’ak ba Maromak nia povu atu la sai indiferente bainhira problema sira parese mosu. Klaru, iha Transjordania suku sira komunika sira nia intensaun atu harii altár ida, tomak kestaun ne’e bele evita ona.
- Maski ema ida konvensidu kona-ba sira nia julgamentu, keta halai ba konkluzaun sira ne’ebé lalais. Suku sira Jordánia Osidentál nian fiar lalais boatu ne’ebé to’o iha sira nia tilun no hodi foti konkluzaun falsu katak suku sira Jordánia Leste nian apostata tiha ona.
- Ko’alia kona-ba problema loloos ka persebidu sira molok ita-boot atua ba ita-boot nia konkluzaun sira.
- Prontu atu halo sakrifísiu atu bele hetan unidade. Osidente Suku sira Jordania nian prontu atu husik parte ida hosi sira nia dotasaun ba akomoda suku sira seluk, se iha sorin seluk Jordan maka kauza ba sira nia apostasia ne’ebé sira hanoin.
- Bainhira hetan akuzasaun, falsu ka loos, fó resposta ne’ebé kmaan ne’ebé nakfilak hasai hirus. Atu hatán ba akuzasaun ida ho kontra-akuzasaun ida sei nunka lori ba dame. Koko atu komprende molok koko atu sai komprende.
- Haksolok no fó bensaun ba Maromak bainhira dame estabelese fali. Ne’e furak tebes atu haree katak kongregasaun boot Izraél nian hetan ksolok neʼebé loos bainhira sira aprende kona-ba motivasaun loloos hosi tinan rua ho balun suku sira. Sira la orgullu tebes ho sira nia julgamentu ne’ebé sira bele la admite katak sira sala hodi halo ida-ne’e.
Karik suku sira iha Jordánia Leste apostata, povu Izraél sei aplika ona rekizitu sira aliansa nian. Unidade nunka bele argumentu ida atu hamenus lia-loos ka husik prinsípiu bíbliku sira. Maibé, dixiplina igreja nian tenke sai nafatin ikus (no la’ós dahuluk) resort, hafoin tentativa rekonsiliasaun no asisténsia pastorál bazeia ba Maromak nia Liafuan falla ona. Oinsá ita-nia igreja sira sei sai diferente se sira-ne’e prinsípiu simples sira aplika beibeik!
Sexta * 12 de Dezembru
Hanoin liután: Lee Ellen G. White, “The Division of Canaan,” pp. 517–520, in Patriarchs and Prophets.
“Enkuantu importante iha parte ida katak laxness iha tratamentu ho evita sala, importante hanesan iha parte seluk atu hadook an hosi julgamentu maka’as no deskonfiansa ne’ebé laiha fundamentu. . . .
“Matenek neʼebé ema Ruben no sira-nia maluk sira hatudu mak . merese atu imita. Maski ho onestu sira buka atu promove kauza relijiaun loos nian, sira hetan julgamentu ne’ebé sala no hetan kondenasaun maka’as; maibé sira la hatudu laran-moras. Sira rona ho kortezia no pasiénsia ba akuzasaun sira hosi sira nia maun-alin sira molok tenta atu halo sira nia defeza, no depois esplika kompletamente sira nia motivu sira no hatudu sira nia inosénsia. Nune’e difikuldade ne’ebé ameasa konsekuénsia grave sira hanesan ne’e rezolve ho amigavel.
“Maski iha akuzasaun falsu sira ne’ebé maka loos bele sai kalma no konsiderasaun. Maromak hatene buat hotu ne’ebé ema la komprende no interpreta sala, no ita bele husik ita-nia kazu ho seguru iha Nia liman. Nia sei vindika ho serteza kauza hosi sira ne’ebé tau sira nia konfiansa iha Nia hanesan Nia buka Acan nia sala. Sira ne’ebé maka hetan movimentu husi Kristu nia espíritu sei iha karidade ne’ebé maka sofre kleur no laran-di’ak.
“Maromak nia hakarak mak uniaun no domin maun-alin nian tenke eziste entre Ninia povu. Kristu nia orasaun antes de’it Nia kruzifikasaun maka atu Nia dixípulu sira bele sai ida de’it hanesan Nia ida de’it ho Aman, atu mundu bele fiar katak Maromak haruka Nia. Orasaun ida-ne’e ne’ebé book no furak liu to’o iha tempu tomak, to’o ita-nia loron; tanba Ninia liafuan sira maka, ‘Ha’u la harohan ba sira de’it, maibé mós ba sira ne’ebé sei fiar iha Ha’u liuhusi sira nia liafuan.’ João 17:20. Enkuantu ita labele sakrifika prinsípiu ida kona-ba lia-loos, ida-ne’e tenke sai ita-nia objetivu konstante atu to’o iha estadu unidade ida-ne’e.” —Ellen G. White, Patriarchs and Prophets, pp. 519, 520.
Pergunta ba Diskusaun:
- Oinsá maka Paulo nia admoestasaun atu “konsidera ema seluk importante liu duké imi-nia an rasik” (Fil. 2:3, ESV) bele ajuda ita atu evita hanoin aat kona-ba ita-nia maun-alin sira?
- Tanba saida maka dala barak ita reajen demais ba situasaun ida tanba ita nia pasadu fallansu ka sala sira? Oinsá mak ita bele hasees an husi hahalok neʼe?
- Koʼalia kona-ba signifikadu atu rona ema seluk nia hanoin. Oinsá ita bele dezenvolve kultura rona nian iha ita-nia igreja? (Kompara ho Tiago 1:19)
- Ita moris iha sosiedade ida ne’ebé ezijénsia sira husi ita-nia moris profisionál, responsabilidade família nian, kompromisu sira ne’ebé relasiona ho igreja, no knaar sira seluk bele parese maka’as liu. Oinsá maka prinsípiu husi halo buat hotu hanesan ba Na’i la’ós de’it halo ita sai responsável liután maibé mós lori ita-nia laran-hakmatek?





