Edit Template

Livru Eskola Sabatina Tetun Lisaun 4 Pekadu iha Kongregasaun

Lisaun 4 

 “Pekadu iha Kongregasaun

Sábadu Lokraik

Lee no Estuda Semana Ida-ne’e nian: 1 Kor 5:1-13; 2 Kor 2:5-10; 1 Kor 6:1-13; 1 Tes 4:1-8; 1 Kor 6:19:7:9

Versu Memoria: “Imi hatene kalae katak imi-nia isin lolon mak templu ba Espíritu Santu ne’ebé iha imi nia laran? Imi simu ona Espíritu ne’e husi Maromak. Imi laos imi nian. Tanba Maromak hola ona imi ho folin ida. Nune’e fó glória ba Maromak iha imi-nia isin.” (1 Kor 6:19-20_Biblia Kadi)

Ita-nia kakutak hanesan esponja: saida de’it maka lori ba sira, liuhosi ita-nia sentidu sira, hela iha sira. Ita bele la konxiente kona-ba saida maka mosu (ita sei labele hanoin ho klaru se ita hanoin buat hotu), maibé buat hotu iha ne’ebá, no, to’o grau ruma, fó impaktu ba saida maka ita hanoin, sente, no halo.

Tanba ne’e maka fasil tebes ba ita, maski nu’udar sarani, atu hetan impaktu husi buat aat hotu ne’ebé hale’u ita. Igreja sarani, husi inísiu, luta hasoru problema ida-ne’e. Iha ne’ebé, porezemplu, mai hosi domingu? Igreja hasai de’it ida-ne’e hosi anin? Klaru katak lae. Ida-ne’e mai hosi kultura ne’ebé hale’u nia.

No ita bele haree prinsípiu ida-ne’e mosu iha Korintu. Hafoin rekursu ida hasoru faksionalizmu (1 Korintu 1-4), Paulo agora fila ba kestaun sira relasiona ho imoralidade seksuál, prosesu sira, prostituisaun, kazamentu, no solteiru (1 Korintu 5-7). Padraun sira mundu nian

afeta sira maka’as. Faksionalizmu ne’ebé maka hatudu iha 1 Korintu 1-4 loke odamatan ba hahalok morál ne’ebé maka denunsia iha kapítulu sira tuirmai. Oinsá maka Paulo buka atu rezolve sala ida-ne’e iha igreja, no lisaun saida maka ita bele foti hosi saida maka nia hakerek?

Estuda lisaun semana ida-ne’e nian hodi prepara ba loron Sábadu, 25 de Jullu.

Domingu * 19 de Jullu

Disonansia Entre Fiar no Prátika

Iha istória sarani tomak, teólogu sira, pastor sira, no leigu sira estuda ona Testamentu Foun atu nune’e bele determina saida maka igreja tenke sai. Ita hakfodak, porezemplu, ho igreja Apóstolu sira-nian. Maibé ita lakon lalais elementu signifikativu ida: ema iha problema. Parese katak ita mós bele lee Testamentu Foun atu haree saida maka Bíblia hatete kona-ba saida maka igreja ida labele sai. Paulo nia karta sira ba ema Korintu sira maka pontu partida ne’ebé di’ak.

Lee 1 Korinto 5:1–13. Situasaun eskándalu saida maka Paulo deskreve iha pasajen ida-ne’e, no tanbasá ida-ne’e perturba tebes?

_____________________________

Espresaun “nia aman nia feen” (1 Kor. 5:1) sujere katak Paulo refere ba relasaun insestu entre mane ida ho nia madrasta. Situasaun ida-ne’e provavelmente relata “husi sira ne’ebé iha Kloé nia umakain” (1 Kor. 1:11). Insestu hetan reputasaun hanesan sala aat ida ne’ebé “la tolera maski entre jentiu sira” (1 Kor. 5:1). No maski nune’e, ida-ne’e agora akontese iha igreja sarani uluk nian? Paulo nia liafuan iha 1 Korinto 5:1, 2 hatudu katak nia hakfodak ho relatóriu katak membru igreja ida halo ida-ne’e.

Maibé, situasaun aat neʼe sai aat liután. Paulo hakfodak liután bainhira nia realiza katak, envezde sente laran-susar kona-ba situasaun ne’e, ema Korintu sira orgullu ho sira-nia an rasik tanba tolera sala hanesan ne’e (1 Kor. 5:1, 2). Nune’e, nia iha intensaun atu hadi’a la’ós de’it ema imoral maibé mós igreja tanba nia aparente disonánsia entre fiar no prátika. Tuir loloos, Paulo fó sai ho klaru beibeik katak igreja nia atitude induljente hasoru mane insestu ezije koresaun ida. Maibé sai orgullu ho eskándalu seksuál hanesan ne’e, no mós gaba-an kona-ba ida-ne’e (1 Kor. 5:2, 6)! Ida-ne’e maka’as liu ba Paulo atu tahan. Saida maka sala ho ema sira-ne’e?

Ami laiha esplikasaun ida tanba saida maka igreja iha Korintu tolerante tebes ba mane insestu. Karik nia maka membru riku ida ne’ebé maka igreja hetan benefísiu? Ka, karik, tanba “buat hotu-hotu tuir lei” (1 Kor. 6:12), sira la konsidera ida-ne’e hanesan dalan ne’ebé sira tenke iha. Ami lahatene de’it.

Saida de’it maka razaun loloos sira, sira sai matan-delek ba violasaun flagrante ida ba Eskritura sira (Lev. 18:7, 8). No sira mós orgullu ho ida-ne’e.

Buat saida maka kondena ho klaru iha Eskritura ne’ebé ita, nu’udar igreja, iha perigu atu tolera, hotu-hotu iha naran “domin” no “aseitasaun”?

Segunda * 20 de Jullu

Hasoru Eskándalu sira

Trata ho asuntu sira kona-ba seksualidade sempre susar. Ida-ne’e susar ba Paul, no ida-ne’e mós ba ami. Iha situasaun sira-neʼe, ​​ita tenke laran-metin ba Eskritura sira no rezolve kestaun neʼe ho orasaun no domin. Ita nunka bele haluha katak ita nia objetivu maka restaurasaun.

Lee dala ida tan 1 Korinto 5:1–13. Oinsá mak Paulo hatete ba sira atu hasoru situasaun neʼe?

________________________________

Paulo fó sai ho klaru iha 1 Korintu 5 katak eskándalu seksuál sira presiza dixiplina igreja nian. Nia hatete katak mane insestu tenke hasai (1 Kor. 5:2), julga (1 Kor. 5:3), entrega ba Satanás (1 Kor. 5:5), no “ ‘hasai’ ” (1 Kor. 5:13). Membru igreja sira hetan hateten atu “labele ransu ho” nia (1 Kor. 5:9, 11), no mós “atu han ho ema hanesan ne’e” (1 Kor. 5:11). Paulo uza linguajen maka’as ne’ebé bele rona ofensivu ba tilun modernu sira, maibé nia liafuan sira tenke komprende iha sira nia kontestu istóriku. No mós, ema ida tenke hanoin katak nia hasoru hela estilu moris ne’ebé maka’as no sala-na’in. Normalmente, iha situasaun estremu sira, linguajen ne’ebé maka’as maka nesesáriu. Iha kazu naran deʼit, esplikasaun badak kona-ba espresaun balu bele ajuda.

“Husik nia . . . hasai tiha husi imi-nia leet” (1 Cor. 5:2; mós 1 Cor. 5:13). Ida-ne’e refere ba dixiplina igreja nian.

“Entrega ema ne’e ba Satanás” (1 Kor. 5:5). Tanba ema ne’e la hili atu iha Maromak nia protesaun okos hodi moris iha obediénsia ba Nia, nia sei sai vulneravel ba Satanás. Entaun, espresaun ida-ne’e bele signifika de’it buat ruma hanesan “Husik nia ko’a fuan sira hosi nia desizaun sira.”

“Labele ransu” (1 Kor. 5:9, 11), “labele han hamutuk ho ema hanesan ne’e” (1 Kor. 5:11). Ema hanoin katak habelun besik ho ema neʼebé halo sala-foʼer mak perigu tanba sira bele book ema seluk atu banati-tuir sira-nia hahalok. Iha tempu antigu, fahe hahán bele signifika fahe valór sira, mós. Ita hotu suspetivel ba influénsia sira ne’ebé hale’u ita, no ita presiza proteje ita-nia an ho di’ak liután ne’ebé ita bele, liuliu bainhira hasoru buat ruma hanesan ida-ne’e.

“Atu nia espíritu bele hetan salvasaun” (1 Kor. 5:5). Dixiplina Igreja nian maka reabilitasaun. Ida-ne’e iha intensaun atu lori ema sala-na’in sira fila fali ba sira nia sentidu no halo sira atu husik sira nia estilu moris sala-na’in nian. Ida-ne’e maka posivelmente saida maka Paulo hakarak hatete ho “destruisaun ba isin” (1 Kor. 5:5). Posivel, mós, katak mane insestu iha 1 Korintu 5 maka mane arrependidu ne’ebé refere tuir mai (haree 2 Kor. 2:5–10). Dixiplina igreja nian atinji nia objetivu bainhira membru ne’ebé sala hetan reintegrasaun iha igreja nia maluk sira.

Tersa * 21 de Jullu

Proteje Igreja nia Identidade

Iha 1 Korinto 6:1–11, Paulo kontinua nia diskusaun kona-ba oinsá sarani sira tenke hakbesik ba kestaun sira ne’ebé envolve ema sira iha igreja.

Lee 1 Korinto 5:3, 12, 13 no 1 Korinto 6:1–13. Saida maka Paulo koko atu hanorin ba ema Korintu sira no ita?

___________________________

Liafuan Gregu pragma iha 1 Korinto 6:1, ne’ebé tradús nu’udar “matéria” iha Bíblia New King James Version, maka termu jenériku ida ne’ebé signifika “buat”. Iha ne’e, ida-ne’e refere ba asuntu legál ida. Importante atu hanoin katak 1 Korinto 6:1–11 la refere ba kazu kriminál ida. Autoridade tribunál sivíl sira nian ba asuntu kriminál sira afirma iha Roma 13:1–5. Paulo aborda kazu litigasaun ida hafoin kazu imoralidade seksuál, hanesan Moisés halo iha Deuteronômio 22:22–24. Ida-ne’e hatudu oinsá Paulo nia maneira atu hasoru problema sira iha igreja bazeia ba Eskritura sira.

Faktu katak kazu iha 1 Korinto 6:1–11 iha parénteze ho pasajen sira ne’ebé trata kona-ba imoralidade seksuál (1 Korinto 5, 1 Kor. 6:12– 20) bele sujere katak “asuntu” iha 1 Korinto 6:1 mós kona-ba imoralidade seksuál. Ami lahatene ho serteza saida maka kazu ne’e, karik kestaun sivíl ki’ik ida, hanesan disputa propriedade nian, ka problema seksuál ida.

Saida de’it maka pragma ikusmai, Paulo la kontente atu haree membru igreja sira lori ida-ne’e ba tribunál sivíl. Sira labele, nu’udar maun-alin sarani sira, rezolve ida-ne’e entre sira, envezde lori kestaun ne’e ba “ema la loos sira” (1 Kor. 6:1)?

Ida-ne’e mós posivel, hanesan ema balun hanoin, katak litigante sira husi 1 Korinto 6:1 maka aman no oan husi 1 Korinto 5:1. Iha kazu hotu-hotu, la presiza atu komprende kestaun atu komprende pontu. Paulo preokupa ho igreja nia identidade nu’udar komunidade sarani ne’ebé ema li’ur haree. Sarani sira labele fase roupa fo’er iha públiku (1 Kor. 6:6). Sira mós labele uza meius sekulár sira hodi tesi-lia ba asuntu sira iha laran. Iha mundu Romanu, ema sira ho rikusoin ka funsaun polítika ne’ebé aas liu iha tendénsia atu hetan favor iha tribunál. Inversamente, sarani sira tenke hala’o tesi-lia hanesan Kristu no distinge sira-nia an hosi padraun sekulár sira.

Hanoin kona-ba Paulo nia katálogu kona-ba hahalok aat sira iha 1 Korinto 5:10, 11 no 1 Korinto 6:9, 10. Tanbasá nia lista sala seksuál sira hamutuk ho sala sira seluk hanesan idolatria, na’ok, kaan-teen, no estorsaun?

Kuarta * 22 de Jullu

Antídotu ou Jere Hahalok Seksuál Imorál

Lee 1 Tesalónika 4:1-8. Saida maka pasajen ida-ne’e hatete kona-ba ligasaun entre santifikasaun no abstinénsia hosi imoralidade seksuál?

___________________________________

Maski Paulo hakerek ba ema seluk iha testu sira iha leten, prinsípiu ne’e bele aplika iha fatin hotu-hotu, ba sarani hotu-hotu ne’ebé, maski nune’e, lori ba pergunta: Saida maka akontese iha Korintu? Tanbasá problema sira-neʼe hotu?

Ema balun iha Korintu aparentemente fiar katak tanba evanjellu liberta sira, sira bele halo buat hotu. Sira argumenta katak hanesan estómagu halo ba ai-han, isin halo ba seksu, no seksu ba isin (1 Kor. 6:13). Paulo hatán katak ida-ne’e maka reprezentasaun sala ida kona-ba liberdade sarani nian. Falta integridade iha asuntu seksuál la konsistente ho identidade sarani no hanesan utilizasaun sala ida ba liberdade ne’ebé fó ba ema liuhosi evanjellu (Rom. 8:2, Gal. 5:13). Ita hetan liberdade husi sala, la’ós libertadu atu halo ida-ne’e (Rom. 8:2; Rom. 6:18, 22). Tuir loloos, “isin ne’e .. ba Na’i, no Na’i ba isin” (1 Cor. 6:13). Ita pertense ba Kristu (1 Kor. 6:15), no sé maka ita tenke fó impaktu ba saida maka ita halo. Buat ida iha ligasaun ne’ebé labele haketak ho ida seluk. Ida-ne’e hatudu iha 1 Korintu 6 iha maneira tolu ne’ebé la hanesan.

Primeiru, ita identifika nu’udar fase, santifikadu, no justifikadu “iha Na’i Jezús nia naran no iha ita-nia Maromak nia Espíritu” (1 Kor. 6:11). Sala sira ne’ebé maka lista iha 1 Korinto 6:9, 10, no mós imoralidade seksuál ne’ebé maka denunsia iha 1 Korinto 6:12-20, laiha fatin iha sira nia moris ne’ebé maka fase, santifika no justifika.

Segundu, ita maka membru sira Kristu nian (1 Kor. 6:15). Ne’e katak ita tenke sai hamutuk ho Kristu (1 Kor. 6:17). Inmoralidade seksuál maka violasaun ida ba uniaun ne’e (1 Kor. 6:13, 15). Sé maka hamutuk ho ema ida iha relasaun seksuál estra-kaben nian sai “isin ida de’it” ho nia (1 Kor. 6:16). Uniaun ho Kristu liuhosi Espíritu tenke determina étika sarani iha asuntu seksuál sira.

Terseiru, ita-nia isin-lolon sira maka “Espíritu Santu nia templu” (1 Kor. 6:19, 20). Dalan úniku atu moris santu ho integridade iha asuntu seksuál sira maka hodi iha relasaun íntima ho Kristu liuhosi Espíritu Santu. Iha fatin seluk, Paulo refere ba esperiénsia sai templu Espíritu nian iha termu aprezenta isin “nu’udar sakrifísiu moris, santu no Maromak simu” (Rom. 12:1).

Hanoin kona-ba rahun ne’ebé maka sala seksuál sira lori ba umanidade. Saida maka ida-ne’e tenke hateten mai ita kona-ba oinsá kestaun ida-ne’e tenke sai sériu ba sarani?

Kinta * 23 de Jullu

Kazamentu no Solteiru

Paulo nia afirmasaun katak isin “mak Espíritu Santu nia templu” (1 Kor. 6:19) akontese iha kontestu avizu ida hasoru imoralidade seksuál. Sai templu Espíritu nian maka meiu úniku atu moris santu. Igreja maka komunidade sarani ida ne’ebé distinge nia-an hosi ambiente ne’ebé hale’u. Espíritu Santu nia prezensa maka halo ida-ne’e sai posivel.

Lee 1 Korinto 6:19–7:9. Oinsá pasajen ida-ne’e fó naroman kona-ba oinsá ema ida bele tau iha prátika ukun-fuan atu “halai hosi imoralidade seksuál” (1 Kor. 6:18)?

_________________________

Iha lisaun signifikativu sira kona-ba seksualidade iha 1 Korinto 7. Ko’alia maizumenus, kapítulu ida-ne’e bele fahe ba seksaun rua: (1) instrusaun sira kona-ba kazamentu (1 Kor. 7:1-24) no (2) instrusaun sira kona-ba solteiru (1 Kor. 7:25-40). Primeiru Korintu 7 ajuda ita atu komprende katak ko’alia kona-ba seksualidade maka importante no nesesáriu.

Maibé, bainhira lee 1 Korintu 7, ita tenke hanoin katak Paulo hatán ba pergunta espesífiku sira ne’ebé relasiona ho kestaun sira iha igreja Korintu nian. Se lae, deklarasaun balu bele hamosu impresaun katak nia iha hanoin ne’ebé ki’ik kona-ba kazamentu, ne’ebé la’ós kazu (1 Tim. 4:1–3, 1 Tim. 5:14; mós Ebr. 13:4).

Notavelmente, mandamentu “halai hosi imoralidade seksuál” iha 1 Korinto 6:18 iha parénteze ho ideia atu hamutuk ho Kristu (1 Kor. 6:17) no sai templu Espíritu nian (1 Kor. 6:19). Iha dalan seluk neʼebé diʼak liu atu halai husi sala-foʼer ka lae? Klaru katak lae.

No mós, Maromak kria seksu, maibé ida-ne’e atu goza iha kazamentu de’it. Seksu maka priviléjiu ida ba sira ne’ebé iha kazamentu mane no feto nian, tipu úniku ne’ebé maka Bíblia fó lisensa.

Bainhira hatete “halai hosi imoralidade seksuál”, Paulo bele hanoin istória kona-ba José (Gên. 39:6-18). Bíblia hatete katak molok Potifar nia feen nia avansu sira ne’ebé maka’as, José “halai sai hosi uma” (Gên. 39:18). Ida-ne’e temi la menus husi dala haat iha Gênesis 39:6–18. Bíblia la hatete diretamente, maibé implika katak José hein atu halo relasaun seksuál de’it iha kazamentu (Gên. 41:45). Nia ema ida ne’ebé nakonu ho Espíritu Santu (Gén. 41:38) no hakarak halo buat ne’ebé loos iha Maromak nia oin.

Oinsá ita, nu’udar igreja, bele proteje ita-nia an hosi hanoin aberrante sira kona-ba seksualidade ne’ebé domina kultura?

Sexta * 24 de Jullu

Hanoin liután: Lee Ellen G. White, “A Message of Warning and Entreaty,” pp. 298–308, in The Acts of the Apostles

Interesante katak iha katálogu kona-ba hahalok aat sira iha 1 Korinto 5:10, 11 no 1 Korinto 6:9, 10 , idolatria no lanu-teen hakerek hamutuk ho imoralidade seksuál. Hanesan Paulo hanoin hikas iha 1 Korinto 10:7 (kompara ho Éxodo 32:1-6), festa idolatria sira baibain marka ho han no hemu demais, ne’ebé loke odamatan ba imoralidade seksuál (1 Kor. 10:8). Ellen G. White hatete:

“Imposivel ba ema ida atu goza bensaun santifikasaun nian enkuantu sira egoista no glutona. . . . Kbiit husi ema nia konstituisaun atu reziste abuzu sira ne’ebé halo ba nia maka furak, maibé toman aat sira ne’ebé persistente iha han no hemu demais sei hafraku funsaun hotu-hotu isin nian. hamenus forsa fíziku, mentál, no morál.”— The Sanctified Life, p. 25, 26 .

“Bainhira ema ida sai mamuk tomak, bainhira maromak falsu hotu-hotu hasai tiha hosi klamar, mamuk ne’e fornese hosi Kristu nia Espíritu ne’ebé tama. Ema hanesan ne’e iha fiar ne’ebé serbisu liuhosi domin no hamoos klamar hosi fo’er morál no espirituál hotu-hotu.”—Ellen G. White, The Home Missionary, Novembru 1893.

“Maromak buka atu hasa’e ita ba Ninia padraun aas, moos, lalehan nian. Ba objetivu ida-ne’e, Ninia Espíritu luta beibeik ho ita. . . Ita-nia tendénsia naturál sira, se la hadi’a husi Maromak nia Espíritu Santu, iha fini mate morál nian.” —Ellen G. White, Manuscript 12, 1888.

Pergunta ba Diskusaun:

  1. Ema fiar-na’in barak iha Korintu hatudu hakarak atu hetan aprovasaun kulturál. Tanba saida maka ida-ne’e perigu tebes ba identidade sarani? Saida mak ita bele halo atu ita-nia an labele halo sala neʼebé hanesan?
  2. Paulo nia pergunta retórika “Imi lahatene katak imi nia isin maka Espíritu Santu nia templu?” (1 Kor. 6:19) taka série pergunta hitu iha 1 Korintu 5-6 ne’ebé introdús ho fórmula “Imi lahatene?” (1 Kor. 5:6; 1 Kor. 6:2, 3, 9, 15, 16, 19). Sira hotu ezije resposta ida ne’ebé afirmativu no enfátiku—buat ruma hanesan “Klaru katak ita-boot halo.” Oinsá pergunta sira-ne’e ajuda ita atu komprende Paulo nia preokupasaun sira kona-ba igreja? Tanba saida maka ita mós tenke preokupa ho kestaun sira-ne’e ohin loron?
  3. Kazamentu mai husi Maromak (Jén. 1:27, 28; Jén. 2:18–24) no tenke hetan onra (Ebr. 13:4). Iha tempu ne’ebé ema barak konsidera ida-ne’e hanesan buat antigu, oinsá ita bele hatudu ba mundu katak kazamentu maka prezente ida hosi Maromak, diretamente hosi Eden rasik?

Devosaun Dader 2026

Ita Labele
Haluha ISTORIA

“Ita la presiza tauk futuru se ita la haluha dalan ne’ebé Maromak lori ita no Ninia hanorin sira iha ita-nia istória pasadu”

(Ellen G White)

The mission of the Seventh-day Adventist Church is to call all people to become disciples of Jesus Christ, to proclaim the everlasting gospel embraced by the three angels’ messages (Revelation 14:6-12), and to prepare the world for Christ’s soon return.

Quick Links

Download App Hinariu Adventista Tetun

© 2026 Eppy M – AWR